Lihtne küsimus,mida te must kõik tahate?ei tegelikult ka kirjutage mida te tahate minust või ootate.Sest ma ei tea enam midagi,palun ärge küsige minu käest vähemasti 2 nädalat mittemidagi sest ma ei oska vastata v kui vastan siis ma ei mõtle seda,kõik on nii sassi aetud ja pean on paks peas,tahaks lihtsalt ära kuhugile kaugele,kus saaksin olla omaette,võibolla siis oskaks öelda ja vastata.Elu kõige tähtsamad küsimused on kõige raskemad,eriti sellisel aja hetkel,kui koolis ja sõpradega võin olla rõõmsameelne ja elujõudu täis siis kahjuks see on kõik teesklus.Minust on imetud välja viimne tilk elujõudu räägimata õnnest ja naermisest.Nii kui olen üksi,voolavad soojad pisarad üle minu põskede,sest üksi olles tuleb kõik meelde,meenuvad kõik asjad mida ei taha mäletada,ellu ärkavad kõik mälestused seoses sinuga,kõik õnnelikud hetked,üksi olles meenuvad kõik mured mis õlale on kantud,ainuke asi mida soovin on saada selgust ja lõpuks ometi olla õnnelik ja seda ausalt.Olen väsinud teesklemast et kõik on korras,väsinud teesklemast et olen õnnelik,kui asi pole sinna poolegi.Ma tahan lausuda sulle et armastan sind,mis muidugi on tõsi aga siis meenuvad kõik halvad hetked mis panevad mind ümbermõtlema.Sulle tahaks aga öelda jah sa meeldid mulle,hakkame käima!aga ei suuda sedagi,te ei kujuta ette mis on minu õlgade peal,kõik see valu ja pisarad.Iga õhtu jääda nuttes magama ei ole just kõige toredam.Oeh miks kõik sellised asjad peavad just minuga juhtuma?Kui teaksin mis juhtub tulevikus,saaksin kohe öelda mis mõtlen,aga kuna ma seda ei tea siis´olen parem vait ja hoian kõik enda sees:)
Ab(L)
No comments:
Post a Comment