Tänane päev on küll ikka absull luhta läinud.Kõigepealt kool,kaheksa tund,neidudekooris hakkas mul pea haigelt valutama:S aajaa ma nüüd esimene sopran:)Gaad kuidas ma sooviks et tänane päev poleks olnud.peale kooli ja koori jooksime siis maarjaga trenni muidugi homikul oli kustiga kokkuleppe et me saame enne trenni kokkku kuna ta tahtsi rääkida,siis ütles et ta tuleb peale trenni mul...trenn oli kohutavalt väsitav,aga nnoh ma lohutasin end sellega et näen kustit.Siis tuli välja et ta ei saa tulla,mis oli suht nummi kuna ma ootasin seda aga noh erilist vahetpole,ma olen juba harjunud.Siis ootasin kuna mari trenn lõppes ja vedasin end koju.Siis hellasin kustile ja ütlesin et ma msnis,vastuseks sain et ma kesklinnas mul oli siis et aam okei,siis küsiti et kas ma ei saa linna tulla?loogiline et ei saa kui ma alles jõudsin koju ja mul on vaja õppida.fakk no tegelt ka,eile oli kõik suht norm ja siis täna jälle.Tundub et meil ei möödu mitte ükski päev ilma et mingit jama poleks!´´is this the time when we break,is this the time when its over?``Niipalju küsimusi ja mõtteid jooksevad mu peas ringi mida ma tahaks öelda v küsida aga ma ei suuda,ja ausalt öeldes ei taha ka!