Naer on terviseks,naerda peab suutma eneseüle.Naerda võib nalja pärast,

aga naerda tasub ka siis, kui mõni asi nutma ajab.Raskel tööperioodil kooliski
on naer mu alaliseks kaaslaseks.Naer on aidanud mul hirmusid võita,
Haiget tegemisi tervendada, nahka paksemaks kasvatada.
Ega ma vaikselt kihistada ei oska,Ma naeran – kui vähegi põhjust on –Ikka täie suuga; nii,et lajatab.Purjus ei peagi olema alati alkoholist
Joobuda võib ka lindude laulust,ilust,Sõbra telefonikõnest, esimesest sinilillest
ja sügise viimasest päikesepäevast.Purjus olla võib lihtsalt rõõmust – Selle üle,et olen olemas,
Näen, kuulen, haistan.... mäletan.Ka tõsise tegemise küljes võib olla killuke naeru;
Kurbus ja naer on elu kaksikpooled.Aastate jooksul olen kaotanud asju
ja inimesi,Tervist ja aega , õnnehetki ja sündimata sündmusi.Naer on seni veel alles.Minu kõige truum ja lõbusam kaaslane,
Kes ilmselt ei reeda mind,ega vaheta end kurbuse või kurjuse vastu.
Ütlebki laulusalmgi, et„naerdes koos me algasime, naerdes lõpetame......“
Minu naer ja mina – Vahel läheme küll tülli, aga vaenlasteks ei saa me kunagi. Omad hoiavad ühte.Lõpuni.
Naer on nagu väikene pisik mis levib inimeselt inimesele sekundiga.Naer annab tagasi jõu mille võtsid talt pisarad.


vot sulle nalja!