Ma ei teagi kuidas alustada ja kust otsast alusatada!Mitte keegi ei mõista mu tundeid,....mitte keegi.Neid tundeid ei saa isegi sõnadesse panna kuna see on lihtsalt nii südantlõhestav.Igakord tunnen kuidas minusse tekkib veel suurem auk,täidetud tühjusega! Mida saab täita ainult üks.Igapäevaga tunnen kuidas sa kaugened üha rohkem ja rohkem ,kuid sind see vist ei kõigutagi! Vajad mõtlemis aega?,saad selle...mõtle nii kaua kui tahad,nüüd on sul seda aega mõelda kuna ma ei suuda enam:S Tundub et need on mu enda matused,ma nutsin niimoodi nagu praegu viimati siis kui mu vanemad lahutasid,Ma ei suuda isegi enam hingata,südamest käib läbi selline valu.Mu isal oli õigus,minu sündimine siia maailma oli viga.Kõik mida teen,teen valesti.Olen kasutu ja tundetu.