Kui vaid suudaksin sõnadesse panna oma tundeid mis mu südames varitsevad,kui vaid suudaksin kirjeldada kõike mida tunnen.Tahaks lausuda sulle palju,kuid sa ei mõistaks..igakord suudan endast teisemulje jätta kui tegelikult plaanis oli.Ma ei oska kirjeldada kõike mis minu sees ringi käib.See ei tähenda et ma koguaeg kurb olen,ma oskan ka naerda.Naer on mu alaliseks kaaslaseks.Sinuga koos olles naersin tundsin/teadsin kuidas olla õnnelikkuid nüüd tikub vaikselt kurbus peale.Minu sees on suur segadus.Tunnen kuidas minu süda on varisemis ohus,tunnen kuidas õnnelikud ja head mälestused jäävad minevikku,ning kaovad..nagu neid poleks,ma ei suuda neid leida enam..meenub vaid kõik kurbus ja valu.Mis valesti on,miks peab ültse midagi kunagi valesti minema?Kas mäletad plaane mida plaanisime....meie ühis elu,sinu plaanid...minu plaanid.Tagantjärgi tunnduvad need ilusad,elu õnnelikumad hetked.Tahan naerda kogu südamest,tahan olla jälle maailma õnnelikuim tüdruk,tahan tunda su armastust,tahan veeta lõputuid päevi sinu kaisus.See kõik kõlab nii hästi ja soojalt.Vahest tundub et see on lihtsalt liht illusioon mille enda jaoks loonud olen kuid samas tunnen ka et see kõik on veel võimalik.Kui lihtsalt kõik oleks tagasi endine.Kui kõik oleks selline nagu alguses:)Saan aru et nüüd on kool ja kõik aga kas see tähendabki siis et terve kooliaeg on meie suhe selline?kas sellest siis ültse midagi välja tuleb...kuid jällegi kaotada sind oleks veelgi raskem.Kuna suutsin su ego nii kõrgele ajada siis nüüd pean su mulle hoopis katki tegema hakkama=)Kus kadus üht äkki suur armastuse jõud?ma leitsin selle...see oli mu padja all peidus,padja all kus puhkas sinu pea,särgi all mida kandsid sina,voodis kus kord lebasid sina!Aga üht tean kindlalt...Ma armastan sind!
Küll kõik saab korda,kui lihtsalt usud=)