Issand kõik on omadega nii pees(selle all mõtlen ennast ja oma asju).Ma tunnen end nii tühjalt kuidagi,Kõik on kuidagi niii valesti.ma ei suuda ega saa midagi teha,ma tean kes on minu teine pool.Ma tean et tema on see õige,iga märk minu elus näitab seda,ja ma ei saa seda mitte kuidagi muuta.Me olime koos pikka aega,ja siis...mitte sellep et keegi tegi midagi valesti vaid selles et tal polnud kogemusi,enda arvates...Me võiks praegu koos olla..mind ei huvita mis teised arvavad...minu klassikaaaslased ei ütleks midagi aga tema...selles see point ongi.Nüüd oleme me parimad sõbrad kes on üli lähedased jne..aga ma ei suuda enam kauem nii teiselda,nagu midagi poleks kunagi olnud,kuna ta ikka meeldib nii haigelt mulle!!!Ise ta ütleb et ma olen talle vägaväga kallis....:Sei suuda noh,ma ei ole mingi pilt ilus tüdruk,perfekse kehaga nagu tüdrukud ajakirjades,aga kas siis iseloom ja sisemine ilu enam ei loe??Kas sa aru ei saa et me oleme kokku loodud?meil ei olnud selle pooleaasta sees mitte ühtegi tüli,kuid sa ikkagi jätsid mu teise tüdruku pärast maha,oli ta siis parem?miks te ainult alla kuu siis koos olite kui ta parem oli??Kurat ma ei saa sinust enam aru,kui ma śulle ikka meeldin,siis miks sa ei saa seda mulle öelda? keele neelasid alla?Sa ei kujuta ette kuidas ma sind vajan.Aga samas ma ei taha sellele poisile haiget teha kellega praegu koos olen,ja mai suudakski talle haiget teha :S ja rääkimata koolist!mai suuda suve ära oodata,tahaks selle kooli õlult ära saada ja puhata:S